ÜhesHingamine

Sellel suvel avanes tuhandetel tantsijatel-võimlejatel jällegi võimalus osaleda Eesti suurimas tantsulavastuses – tantsupeol. Vähemalt juuli alguses olid kõik pidulised, ka Raplamaa metsaveere rahvas, suurimad merefännid. See on lausa uskumatu, kuidas minusugune maarott, kes võib suve vabalt mööda saata ilma mere ääres käimata, korraga tunneb, et meri väga-väga oluline ja tähtis. Olen alati imetlenud üldjuhtide oskust erinevad rühmad ja tantsud üheks ilusaks ja köitvaks tervikuks panna. Iga tantsupidu vaadates olen arvanud, et sellest vägevamat pole võimalik enam luua aga võta näpust järgmine pidu on veel võimsam ja südamlikum. Selle aastane tantsupidu kujutas merereisi läbi ajaloo ja ilma ning tantsiti ainult olulistest asjadest – armastusest kallima, elu, isamaa, mere ja töö vastu.
Vigala oli tantsupeol esindatud kahe kollektiiviga - „Kiitsharakate“ naisrühma ja V-Vigala Põhikooli võimlejatega, mõlema juhendajaks Krista Tõldmaker. „Kiitsharakad“ on tantsupeol osalenud kokku juba neljal korral, mis võimaldab teha väikest analüüsi ja võrrelda varasemaid pidusid.
ILM Igatahes nii tantsijasõbralikku ilma naga sellel suvel ei ole varem olnud. Proovi päevadel sai korralikult päikese käes ka suveilma nautida ning siis kui oli aeg villased triibuseelikud selga tõmmata, läks ka ilm pisut lahedamaks. Väike vihm peaproovis oli ainult värskenduseks nii kehale kui ka vaimule.
PROOVID Nii tihedat proovigraafikut mina ei mäleta. Võiks öelda, et praeguses majanduslanguses ainuvõimalik lahendus. Linnas tehti ainult tööd, ei mingit maksumaksja raha eest pealinnas poode ja lustasutusi mööda kondamist! Raha jäi alles ja kaupmehed teenisid oma kasumid pealtvaatajate taskutest.
TRANSPORT Bussid olid väga täis, trammid kiiremad ja lahedamad. Nutikamad kasutasid jalgu. Pühapäeval tantsupeolt laulupeole minnes oli näha, et buss ja inimjalg läbisid distantsi peaaegu võrdse kiirusega. Jalakäiatel oli võimalik hingata värsket õhku ja teel ka tasuta õhupalle saada, bussis istujad seevastu said tunda tugevat küünarnuki ja üheshingamise tunnet.
SÖÖK Täitsa söödav ja kausitäis kuuma suppi lõunaks oli väga toitev ja isegi maitsev. Kalevi staadioni üheks suureks plussiks on ka keskturu lähedus. Maasikaid, kirsse, nektariine ja värsket hapukurke sai taskukohase hinna eest osta nii palju kui süda lustis.
SÕBRAD N2 üldjuht Tiiu Pärnits, oli väga sõbralik ja hävitas juba eos mõtted kellegi kallal pahandada ja jageleda. Hoidsime tõesti ühte ja üritasime erimeelsusi tantsu sammude ja jooniste üle sõbralikult lahendada. Hästi saime läbi nii rühma siseselt, kui ka naaber rühmadega. Elevust ja särtsu tõid kokkusaamised väljakul meie võimlejatega.
Võib öelda, et sellel peol naerdi ja ka nuteti ühiselt, sest pidu oli ülevalt ilus!!!


Astra Põlma seekord „Kiitsharakas“
Kirjutis "Vigala Sõnumid" juuli.