KADRIPÄEV

Kadripäev on 25. november, eesti rahvakalendri tähtpäev, mis on saanud nime Aleksandria pühaku Katariina mälestuspäeva järgi.
Eestisse jõudis kadripäev koos pealesurutud ristiusuga 12. sajandil, kus kohalikust sügistööde pühast sai püha Katariina mälestuspäev ehk kadripäev.
16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste välistööde lõpuaeg, tuli alustada tubaste ketrus- ja käsitöödega, ja selleks jäi kadripäev mitmeks sajandiks.

Mida kadrid tegid?

Algselt käisid vaid tüdrukud maskeeritult perest peresse. Kärarikkus, laulu ja pillimäng kuulub lahutamatult kadripäeva juurde. Kadrisantide pillimäng, laulud ja vigurid pole siiski olnud nii kärarikkad kui martide omad. Kindlasti kuulusid aga tsüklisse mõistatuste esitamine, 19. sajandil ja 20. sajandi algupoole laste ja noorte lugemisoskuse ning tüdrukute käsitööde kontrollimine.

NII MEIEGI. KADRIPÄEVA PEETAKSE NAISTEPÜHAKS. "Maskeerume", koguneme Mõisa ning näitame oma LUGEMIS- ja KÄSITÖÖ oskust, et koostada üks eelarve. Ja sujuvalt peame sügiseseid sünnipäevi.